Jõed ja kaardid

Võhandu jõgi, müüridKui vaadata väikese Eesti ilmaolusid, näeme kui erinev on ilm Pärnus ja Tartus. Väike Eesti on kliima poolest suur! Sama ka maastiku poolest. Ning jõedki on vastavalt maastikule kivised, mustamullased ja liivased. Põhja pool on paekivi peal kivised jõed. Kesk-Eestis, mustal mullal, soode ja rabade vahel, on mustamulla kallastega jõed. Lõuna-Eestis ja veidi edasi Põhja-Lätis on aga suures enamuses liivased jõed. Just liivastele jõgedele me teid kutsumegi!

 

Enamtuntud liivased jõed Eestis: Ahja ja Võhandu. 22 km Eesti ja Läti vabariikide piirijõena on teada ja tuntud Koiva jõgi (Gauja). Eestile hästi lähedal, Põhja-Lätis, asuvad Koiva ja Salatsi jõed.

 

Koiva, Gauja, Lõuna-Eesti, Livonia Matkad,Livonia Matkad, kanuumatkad, Põhja-Läti, Lõuna-Eesti, kaart, matk, matkamineLivonia Matkad, Salatsi, Salaca, jõgi, koopad, koobas, liivakivi, koopasafariLivonia Matkad, Koiva, Gauja, Salatsi, Salaca, kaart, maps, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti, kanuumatkad, kanuumatk, matk,

Livonia Matkamaja, asukoht, kaart, Eesti, Eesti-Läti,

Livonia Matkad ja Livonia Matkamaja asuvad Eesti-Läti piiri lähedal, Kilingi-Nõmmes, Eesti Vabariigis. Lätimaa jõgedele suundujatele on Livonia Matkamaja hea koht kogunemiseks ja autode-, mootorrataste parkimiseks. Edasi viime teid matkakorraldaja transpordiga.

Kilingi-Nõmmest saame teile järele saata ka meie väikebussid. Võtame teid peale lennujaamade, sadamates, piiripunktides, bussijaamade, hotellidest, koolidest nii Eestis kui Lätis!

 

Kui valite matkaks Salatsi jõe

Livonia Matkad, Salatsi, Salaca, jõgi, koopasafari, kanuumatk, kanuumatkad, matk, Põhja-Lätiootab Teid ees jõgi, mis on tuntud kauni ja ürgse jõesängi poolest.
Liivakivi läbiv jõesäng on püstloodis kallaste ning koobastega. Baltimaade pikim looduslik liivakivikoobas asub ka just Salatsi ülemjooksul (käikude kogupikkus üle 300m!). Jõe alamjooks on tavapärasest kiiremavoolulisem, kuid samuti liivakivipaljandikega.

Kui soovite kaardilt Salatsi jõge leida, otsige Loode-Lätis Asti järv (Burtnieku ezers). Sealt saabki alguse Salatsi (Salaca) jõgi.
Läbides Mazsalaca ja Staicele linna, kulgeb jõe sinine joon Liivi lahe äärsesse Salacgriva linna.

Selle jõe läbisõitmiseks kulub kuni viis päeva. Muidugi saab matka valida ka lõigukaupa.
Enamuse eestlaste jaoks on see veel avastamata jõgi. Ei teagi, kas keegi veel Eestis sinna matku korraldab?

Selle jõe populaarsemad maršruudid on:

  • • Ühepäevane kanuumatk saatjaga Salatsi ülemjooksul Kajakalju looduspargi ja koobaste külastamisega. Lõpetamine saunas, jõe kaldal (või ilma saunata)

  • • Kahepäevane kanuumatk saatjaga  Salatsi ülemjooksul Kajakalju looduspargi ja koobaste külastamisega. Ööbimine sauna juures. Saunaõhtu, jõgi, lõke! Teisel päeval matk jätkub nii kaugele, kui soovi ja jaksu on. Ehk isegi Staicele paberivabriku paisuni! Väga eksteemne koht ja allasõit paisust vahel isegi võimalik?!

  • • Sama, mis eelmine, kuid ilma saatjata, on ka populaarne valik, kuid pooltel matkajatel jäävad koopad leidmata/nägemata.

  • • Ühepäevane saatjaga kanuumatk liivakiviste kallaste vahel Salatsi alamjooksul. Jõe kärestikulisem ja kiirem osa tuleb eriti hästi esile siis, kui on põuane aeg. Matka lõpetamine Salatsgrivas, peale Via Baltika silda.

  • • Kahepäevane kanuumatk saatjaga Salatsi alamjooksul algab väga ekstreemses kohas, Staiceles ja eeldab lõpetamist Salatsgrivas. Olenevalt veetasemest, saab põuasemal ajal lisaks silmailule ka veidi kärestikke tunda.

  • • Sama, kuid ilma saatjata on ka OK. Näete ja tunnete kõike sama. Saate vähem mugavusi, veidi rohkem riske ja odavamalt!

Gruppidele, kes küsivad nädalast puhkust jõel, julgen soovitada alustamist Asti järve (Burtnieki ezers) idakaldalt ja läbida otsejoones 6 km lagedat veevälja järvel ja siis edasi mööda jõge. Esimese ja kõige pikema/raskema päeva saab lõpetada saunaga ja edasi veel rahulikult 3 kuni 4 päeva. Kokkuvõttes näeb ja kogeb järvesõitu, liivakivi koopaid, liivakivi paljandikke ja ka kiiremavoolulist jõeosa.

Kui valite matkaks Koiva jõe

Livonia Matkad, Koiva, Gauja, jõgi, kanuumatk, kanuumatkad, matk, Põhja-Läti, Lõuna-Eesti

ootab Teid ees väga puhta veega jõgi.
Seda jõge mööda võite Te sõita kaks nädalat. Kanuumatkajale on sobiv sõita Gaujenast  Siguldani. Aga kellel on 2 nädalat aega matkata? Sobib ka poole jõe- või kasvõi päevakaupa aastas. Päevakaupa jätkuks jõge 10...14 aastaks. Aga võib ka  jõelõiku valida! See jõgi sobib ideaalselt ka meie pakutavale parvematkale

Ülemjooksul on jõesäng  väga noor (kuni Strencini). Ülemjooksul jõgi nagu supleks liiva sees. Pehmed liivamäed uhatakse minema ning vanad jõesängid jäetakse maha. Uhutud liivamäed laotab jõgi liivarandadeks ja liivasaarteks. Ülemjooks on väga kurviline ja igat kurvi ääristab pehme, peene liivaga rand, mis on ideaalne ujumiseks ja päevitamiseks.
Kindlasti üllatub Eesti jõgedel sõitnud matkaja, kui avastab, et jõelt võib otse männimetsa astuda ujukates ja paljajalu. Ei mingeid nõgeseid ega kõrkjaid. Halvimal juhul on metsa ja jõe vahel vaid väike pajuvõsa riba ning – oletegi „Viimse reliikvia" võtteplatsil.

Livonia Matkad, Koiva, Gauja, jõgi, kanuumatk, kanuumatkad, matk, Põhja-Läti

Strencist Volmarini (Valmierani) voolab jõgi põlismetsade vahel. Peale Strencit vool kiireneb ja kümmekond kilomeetrit sisaldab kümmekonda kärestikku. Ja nagu suurematel jõgedel ikka, on kärestikud tuntavamad põuasel ajal. Valmieras ootab ees aga tehiskärestik, mille läbimist ilma eelneva uurimiseta kaldalt ei soovita. Esiteks on see tõesti kärestik ja teiseks, võite sattuda kayaki võistluste keskele. Aplaus on garanteeritud kui ümber lähete ja kui ümber ei lähe!

Livonia Matkad, Koiva, Gauja, jõgi, kanuumatk, kanuumatkad, matk, Põhja-Läti, Erglu, Kotkamägi.

Volmarist Siguldani on aga Koiva jõe looduskaiteala. Nimetame seda tinglikult alamjooksuks, kuigi jõgi voolab kindlasti ka Siguldast edasi, mereni/Riiani. Kõrged liivakivi järsakud on lummavad. Ega muidu see lätlaste lemmik puhkekoht ei ole. Mida lähemale Siguldale jõuate, seda kõrgemaks kaldad muutuvad ja peagi jõuate kohta, kus Gabriel pidas Ivo meestega võitlust Agnese pärast („Viimne reliikvia"). Kuna ta on väga maaliline lõik, siis on ta juuli nädalavahetustel ka ülerahvastatud. Telkimisplatside arv on küll suur kuid seda jääb siiski väheks ja hea ööbimiskoha saamiseks peab juba lõunast ankrusse jääma. Tegemist on Koiva Rahvuspargiga ( GNP) ja ööbimiseks ning lõkketegemiseks on lubatud vaid ametlikud, tähistatud platsid.

Selle jõe populaarsemad maršruudid on:

  • • 2 ja 3-päevased kanuumatkad saatjaga (või ilma) Koiva ülemjooksul. Männi mets, kahe riigi inimtühi ääremaa, puhas vesi, liivased pehme liivaga plaažid.
  •  
  • • 2 ja 3-päevased kanuumatkad saatjaga (või ilma) Koiva alamjooksul.  Maalilised liivakivipaljandid ja liivasaared. See on lätlaste lemmik puhkeala, kuid tänu sellele on juuli nädalavahetused ülerahvastatud. Telkimisplatse on küll palju, kuid ka matkajaid on palju. Kuna tegemist on Koiva Rahvuspargiga, siis siin kehtivad tõsised piirangud. Telkida ja lõket teha võib ainult telkimisalal! Silt „Reservats“ aga tähendab kiiret taganemist kanuusse.
  •  
  • • 1-päevased matkad saatjaga keskjooksule on sobivad rohkkem kiirevooluliste jõgede ja kärestike armastajatele. Kärestikud näitavad end aga vaid põuasel ajal!
  •  
  • • Nädalase puhkuse küsijad on alustanud kas päris Gaujenast või Valga lähistelt. See siis oleneb, mida rohkem nautida soovitakse - kas inimtühje liivaplaaže või kõrgeid liivakivipaljandeid.
  •  
  • BRONEERI MATK VÕI KÜSI LISAINFOT